Euroopa Liidu välisministrid kiitsid 16. novembril Brüsselis heaks ligi 150 üksikisiku ja üksuse lisamise Venemaa sanktsioonide nimekirjadesse. Nimekirjadesse lisatud sihtmärkide hulgas on Venemaa finants- ja energiasektori esindajad ning isikud ja üksused, mis on seotud varjulaevastiku ja hübriidtegevusega. Otsus on osa Euroopa Liidu pikaajalisest püüdlusest suurendada majanduslikku survet Venemaale Ukraina sõja tõttu.
Eesti välisminister Margus Tsahkna kasutas kohtumisel võimalust nõuda Venemaa suhtes täiendavat survet. Tema sõnul ei piisa praegustest meetmetest ning survet tuleb tugevdada järjepidevalt. Eesti soovib muu hulgas karmistada piiri, mis kehtestatakse Venemaa naftatuludele, ning kehtestada Venemaa energiaekspordi suhtes täieliku mereteenuste keelu. Lisaks pakub Eesti, et Ukraina toetamiseks kasutataks Venemaa külmutatud suveräänseid varasid.
Eesti esitas ettepaneku karmistada viisanõudeid Venemaa kodanikele, sealhulgas sõjas osalejatele. See meede puudutaks otseselt Venemaa kodanike liikumist Euroopa Liidu piires ning oleks suunatud sõjaliste tegevustega seotud isikutele.
Tsahkna sõnul ei toonud Abu Dhabis peetud rahuläbirääkimised kaasa läbimurret. Venemaa jätkab rünnakuid samal ajal, kui Ukraina on pakkunud välja relvarahu. Eesti seisukoht on, et esmalt tuleb saavutada relvarahu ning seejärel sõlmida rahuleping, millega kaasnevad julgeolekugarantiid. Ukraina vajab talvel eelkõige õhutõrjet ning energiataristu kaitset, kuna rünnakud elektri- ja soojusvarustusele on mõjutanud elanike igapäevaelu.
Ministrid arutasid ka hübriidohtusid. Eesti julgeolekuteenistus seostab 14. novembril toimunud süütamiskatse Eesti kaitsetööstusettevõttele Threod Systems Venemaa luureteenistuse GRU-ga. Rünnak näitab, et hübriidtegevus ulatub Eesti territooriumile ning puudutab kaitsevõimekust toetavaid ettevõtteid. Vastuseks on Eesti otsustanud 1. detsembrist sulgeda Venemaaga maismaapiiri autoliiklusele mõeldud ületuskohad.
Nõukogu arutas ka Süüria poliitilist üleminekut ja riigi taastamist. Eesti soovib, et Süürias tagataks vähemuste kaitse ning lõpetataks Venemaa sõjaline kohalolek. Samuti nõuab Eesti, et Assad-ajastul tehtud tunnustus okupeeritud Gruusia ja Ukraina territooriumide suhtes tühistataks. Need seisukohad täiendavad Euroopa Liidu laiemat välispoliitilist joont rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse terviklikkuse austamisel.
Lähiajal kohtuvad välisministrid Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Moldova, Türgi ja Ukraina kolleegidega. Kohtumised annavad võimaluse arutada Euroopa Liidu ja nende riikide koostööd ning ühiseid julgeolekuküsimusi.