Wireva

EL ja Suurbritannia lepivad kokku laiema koostöö üle

Euroopa Liit ja Suurbritannia leppisid Brüsseli tippkohtumisel kokku ulatuslikus koostöös, mis lubab noortele liikuvust ja lihtsustab kaubandust. Kokkulepped jõustuvad aga alles pärast seda, kui lepitakse kokku õppemaksude reeglites.

This item was produced with AI assistance under the editorial responsibility of Haydamax OÜ.

Euroopa Liit lubab Suurbritanniaga taas ulatuslikku lähenemist, kuid seda vaid juhul, kui kindlaks määratud tingimused täidetakse. Brüsseli tippkohtumisel saavutatud kokkulepped näevad ette noorte piiratud vaba liikumise, toidukaubanduse kontrollide kaotamise ja kahe heitkogustega kauplemise süsteemi omavahelise ühendamise. Eestis elavatele inimestele võivad need mõjud olla samuti tajutavad.

EL-i komisjoni president Ursula von der Leyen rääkis tiheda ja tugevama partnerluse tähtsusest maailmas, mis muutub kiiresti. Ta nimetas koostööd «võit-võit» olukorraks. Suurbritannia peaminister Andy Burnham ütles, et tegemist on hea päevaga nii Suurbritanniale kui ka Euroopale. Projektid hakkavad siiski toimima alles siis, kui õppemaksude reeglite ühtlustamise osas jõutakse veel puuduvale kokkuleppele. Euroopa Liidu diplomaatide ja ametnike sõnul on läbirääkimised kavas lõpetada järgmise kuue kuu jooksul.

Praegu maksavad EL-i noored üliõpilased Suurbritannias õppides märkimisväärselt rohkem kui kohalikud üliõpilased. Pärast Suurbritannia lahkumist EL-ist on Ühendkuningriigis õppinud vähem eurooplasi, mida EL-i diplomaat nimetas kahju tekitavaks suhetele. Tippkohtumisel leppisid tipppoliitikud siiski kokku teistes leevendustes noortele. Alates 2030. aastast peaks igal aastal sada tuhat EL-i noort ja sama palju britte saama piiranguteta elada piiratud ajaks teises piirkonnas, näiteks töötamiseks, reisimiseks või täiendõppeks. Seni on viisanõuded sellele sageli seadnud suuri rahalisi takistusi. Alates 2027. aastast osaleb Suurbritannia jälle ka Erasmus+ programmis.

Alates märtsist 2028 peaks paljusid loomse ja taimse päritoluga tooteid saama kaubelda ilma sertifikaatide ja kontrollideta. Selle lihtsustuse eesmärk on vähendada kulusid. Vastutasuks kohustub Suurbritannia järgima Euroopa standardeid, mis omakorda piirab Londoni võimalusi sõlmida kaubanduslepinguid teiste riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega. Mõlemad pooled soovivad lisaks ühendada oma heitkogustega kauplemise süsteemid. See peaks arvestama nii kliimaeesmärkide kui ka konkurentsivõimega. Heitkogustega kauplemine on kliimakaitse keskne vahend, mille puhul ettevõtted peavad tõendama õigust kasvuhoonegaaside, näiteks süsinikdioksiidi, heitmeks.

Koostöö peaks laienema ka digiteemadele, tsiviilmissioonidele, rändele ja usaldusväärsetele tarneahelatele. Julgeolekus ja rände valdkonnas jäid kokkulepped siiski ootustest maha. Britanniat tsiviilkriisimissioonidesse kaasava lepingu allkirjastamine ei õnnestunud veel, ning lubadused põgenikevoogude teabevahetuse osas jäid üldsõnaliseks. Sama kehtib plaanide kohta, mis peaksid kaitsma elektriautode ja terase tootjaid ebaausa konkurentsi eest teistest maailmapiirkondadest.

Välispoliitikas leppisid EL ja Suurbritannia muu hulgas kokku, et jätkavad Venemaa rünnatud Ukraina sõjalist ja rahalist toetamist. Samuti soovivad mõlemad pooled rahupüüdlustes tihedalt koordineerida ning suurendada survet Venemaale, muu hulgas sanktsioonide kaudu. Koos nõuavad nad Iisraelilt, et see peataks ehitusprojektid Läänekaldal, tühistades hankeid. EL-i Ülemkogu eesistuja António Costa ütles, et Ukraina ning Euroopa julgeolek ja kaitse on suhete uue alguse lähtepunktiks.

Suurbritannia lahkus EL-ist 2020. aasta alguses, lõpetades 47 aastat kestnud liikmelisuse. Alates 2021. aastast ei kuulu riik enam ka EL-i tollioonu ega siseturu hulka. 2016. aasta rahvahääletusel toetas lahkumist väga napp enamus britte. Viimastes küsitlustes toetab aga enamik britte juba Brexiti lõpetamist. Burnham rääkis vahetult pärast ametisse astumist, et Suurbritannia suhted Euroopaga tuleb tugevdada, mõeldes ka EL-iga liitumise võimalust. Hiljem tema avaldusi siiski pehmendati, sest EL-i teema on tööparteile Labour tundlik. Reform UK parempopulistlik juht Nigel Farage süüdistas Burnhamit reetmises.

Vahetult enne tippkohtumist kordas Burnham, et tollane Brexiti kokkulepe ei olnud Suurbritanniale piisavalt hea. Endine välisminister David Lammy tegi ettepaneku muuta EL-iga taasliitumine järgmiste parlamendivalimiste valimisprogrammi püsivaks osaks, need peavad toimuma hiljemalt 2029. aastal.