Wireva

Anthropic tõi börsile 81 miljardit dollarit, Euroopa Keskpank hoiatab mullist

Tehisintellekti ettevõte Anthropic korraldas rekordilise börsiletuleku, kuid Euroopa Keskpank hoiatab spekulatiivse mulli eest, samal ajal kui tehisintellekti aktsiad on järsult langenud.

This item was produced with AI assistance under the editorial responsibility of Haydamax OÜ.

Tehisintellekti ettevõte Anthropic tegi eile sammu börsile ning aktsiate müügist kogutud 81 miljardi dollari suurune summa on börsiletuleku ajaloos rekordiline. Enne kauplemise algust oli ettevõtte väärtus hinnanguliselt 1,5 triljonit dollarit. Anthropic on tehisintellekti valdkonnas üks juhtivaid ettevõtteid, mille tehisintellekti Claude on eriti populaarne äriklientide seas. Ettevõtte peamine konkurent on OpenAI, mis on tuntud ChatGPT poolest.

Investorite suur huvi viitab ootusele, et tehisintellekt toob turul märkimisväärset kasumit. Lugu on aga keerulisem. Anthropic teatas teise kvartali kohta operatiivsest kasumist, kuid see on olnud ettevõtte ainus kasumlik periood. Muul ajal on firma kandnud suuri kahjumeid, mis on tehisintellekti sektoris tavaline ja paljud sektori ettevõtted tegutsevad samas olukorras. Investorite optimism tugineb seega peamiselt eeldusele, et ettevõte suudab suured investeeringud kiipidesse ja andmekeskustesse tulevikus kasumiks muuta.

Euroopa Keskpank hoiatas eelmisel nädalal spekulatiivse mulli ohu eest. Pangakogu sõnul meenutab olukord ajaloolisi näiteid: 1990. aastate lõpu internetifirmade mulli, mis kaasnes interneti võidukäiguga, ning 2008. aasta kinnisvaramulli, mille lõhkemine viis maailmamajanduse servale. Euroopa Keskpanga hinnangul võib tehisintellekti aktsiatesse tehtud ülemäärane investeerimine tekitada laiemaid kahjusid kui vaid spekulantide kaotused. Ka börsil tegutsejad ise tunnevad muret: ülemeelitus on segunenud märkimisväärse ebakindlusega.

Turuolukord on samuti ebakindel. Tehisintellektiga tihedalt seotud tehnoloogiaaktsiad on korduvalt järsult langenud. Viimasena langes kiibitootja Nvidia, mille arvutusvõimsus töötab paljudes kõige arenenumates tehisintellektimudelites, kuid ettevõte on praegu kriisis. Pärast seda, kui ettevõtte juht Jensen Huang mitme skandaali tõttu tagasi astus, sealhulgas suhte ühe alluvaga ja teise, mis puudutas väidetavat Hiina spiooni, kukkus aktsia hind lõplikult. Ettevõte, mis hiljuti oli maailma kõige väärtuslikum, on alates oktoobri algusest kaotanud üle kolmandiku oma väärtusest ning on langenud ka tippkohalt.

Analüütikud ja börsikaupmehed tunnistavad, et tulevikku on raske ennustada. Tehisintellekt on muutunud võimekamaks, kui mõni aasta tagasi arvati võimalikuks: ta suudab lugeda paksu raamatut sekunditega, kirjutada programmikoodi tavakeeles kirjeldatud ülesande järgi, luua pilte ja videoid, juhtida autosid ning teha otsuseid, kui teda selleks lubatakse. Paljud, kes tehisintellektiga intensiivselt tegelevad, tunnevad, et maailm muutub sügavalt ja kiiresti. Täpset viisi ja aega ei oska keegi öelda, ei börsiprofessionaalid ega tarkvarainsenerid.

Võrdluseks tuuakse Ameerika Ühendriikide raudteede ajalugu. Transkontinentaalsete rööbasteede ehitamine oli väga kulukas, kuid avas ootamatuid võimalusi ning investorid tormasid ehitusse. Ootused täitusid, kuid kasu said eelkõige need, kes kaupu raudteel odavalt veosid, mitte rajatiste rahastajad. Sama oht ähvardab tänapäeva tehisintellekti pioneere: kui konkurendid kopeerivad ja jäljendavad nende lahendusi, saavad nad odavamalt hakkama, mis ohustab pioneeride ärimudelit. Kui pioneerid pankrotti lähevad, võivad nende saavutused ühiskonnale siiski alles jääda, mis on investorite jaoks kahjum, kuid ühiskonnale kasu. Just sellised lood teevad praegu nõrgaks tänapäeva rahasöötjate närvid.