Eesti valitsus kinnitas reedel otsuse peatada liikluse viiel konkreetsel maismaapiiri ületamise punktil Venemaa suunal. Siseminister Igor Taro ütles, et meede on vajalik laiema julgeolekuolukorra tõttu ning selleks, et piirata edaspidisi rünnakuid. Tema sõnul hirmutavad Vene teenistused nende kontrollpunktide kaudu reisivaid inimesi.
Taro rõhutas, et sulgemine ei ole reaktsioon ühele üksikule juhtumile, vaid järgneb hiljutistele sündmustele. Eesti süüdistab Venemaa julgeolekuteenistusi selles, et nad korraldasid pühapäeval katse süüdata kaitsetööstusettevõte. Ametnike sõnul on see selle aasta teine samalaadne juhtum, mistõttu otsustati piirivalvet tugevdada ja ligipääsu piirkonnale piirata.
Kreml eitas oma osalust nädalavahetuse rünnakus. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas, et Moskva vastab diplomaatiliste sammudega, ning nimetas Eesti otsust uue raudse eesriide ehitamiseks valedel ettekäänetel. Venemaa ametlik seisukoht on seega selge: süüdistused lükatakse tagasi ja samas nähakse otsuses poliitilist sammu, mitte julgeolekumeedet.
Piiriületuste statistika näitab, et sel aastal ületas piiri 760 000 inimest, neist 307 000 olid Venemaa kodanikud. Need arvud näitavad, kui suur on piiriülene liikumine ja kui palju inimesi meedet otseselt puudutab. Eesti ja Venemaa piiri ääremaal elab palju inimesi, kellel on perekondlikud sidemed üle piiri. Need sidemed pärinevad nõukogude ajast ning muudavad sulgemise paljude inimeste igapäevaelus tundlikuks teemaks.
Soome sulges oma piiriületuskohad juba 2023. aastal, samas kui Läti ja Leedu on oma piiripunktid avatuna hoidnud. Eesti otsus paigutub seega Balti riikide ja Soome hiljutisse piirirežiimi kujunemise konteksti, kus iga riik on võtnud oma julgeolekuhinnangu põhjal erineva suuna.
Narva piiripunkt on senini olnud tee neile reisijatele, kes sõidavad Peterburi suunas ja kaugemalt. Sulgemise täpsemad mõjud reisijatele ja piiripiirkonna elanikele selguvad lähiaegadel, kui valitsus täpsustab meetme rakendamist ja peatatavate punktide loetelu.