Saksa arengu- ja koostööminister Reem Alabali-Radovan on avalikult kritiseerinud plaani rajada Ruandasse tagasisaatmiskeskused, mida Saksamaa valitsus on nimetanud ka tagasipöördumiskeskusteks. Sotsiaaldemokraatide erakonda kuuluv minister ütles Deutschlandfunkile, et suhtub kavasse põhimõtteliselt kriitiliselt.
Alabali-Radovan tõi esile kaks peamist probleemi. Esiteks on kavas avatud rahvusvahelisõiguslikke küsimusi, mis puudutavad õiguslikku alust ja vastutust varjupaigataotlejate ning tagasisaadetavate isikute suhtes, kui nad viiakse teise riiki. Teiseks tõstatab kava inimlikke küsimusi, mis puudutavad inimeste saatust ja nende kohtlemist keskustes. Ministri sõnul ei ole need küsimused seni piisavalt selgitatud, ning just sellest tulenevalt suhtub ta kavasse ettevaatlikult.
Lisaks on ministri sõnul veel ebaselge, kui palju kogu projekt maksma läheb. Kulude ulatus ei ole praegu hinnatav, mistõttu jääb lahtiseks, kui suured kohustused riigieelarvele kaasnevad. Arengukoostöö vaatenurgast on see eriti oluline, sest kulude hinnang mõjutab nii ministeeriumi eelarvet kui ka partnerriikidega tehtavat koostööd. Ministri avaldus näitab, et valitsuskoalitsioonis ei ole tagasisaatmiskeskuste küsimuses veel ühist seisukohta.
Tagasisaatmiskeskuste idee on viimastel aastatel levinud mitme Euroopa riigi migratsioonipoliitika aruteludes. Eesmärk on tagasisaatmismenetlusi kiirendada ja hoida ära olukordi, kus isikud, kellele on tagasisaatmine määratud, jäävad Euroopas seaduslikult ebakindlasse seisu. Ruanda on mitme Euroopa riigi jaoks esitatud võimaliku partnerina, kuid ka selle koostöövalmiduse ümber on olnud palju vaidlusi, sealhulgas küsimusi inimõiguste olukorra ja varjupaigataotlejate kaitse kohta.
Alabali-Radovani kriitika on oluline seetõttu, et arengukoostöö minister vastutab koostööd puudutavate eelarveotsuste ja partnerlussuhete eest. Kava elluviimine eeldaks nii rahalisi vahendeid kui ka sidemeid Ruanda valitsusega, mistõttu puudutab kava otseselt arengupoliitikat. Seni ei ole Saksa valitsus kavale lõplikku otsust teinud ega täpsustanud, millal ja kuidas keskuste rajamine võiks toimuda.
Saksa poliitikas on tagasisaatmise teemal olnud viimastel kuudel pidev arutelu. Kas ja kuidas sellised keskused võiksid toimida, sõltub nii poliitilisest kokkuleppest kui ka õiguslikust hinnangust. Minister ei täpsustanud oma intervjuus, millist alternatiivi ta eelistab, kuid rõhutas, et enne otsuste tegemist tuleb küsimused selgeks rääkida. Sellest lähtuvalt jääb lähiajal küsimärgi alla, kas kava jõuab konkreetsete sammudeni või jääb pigem poliitilise arutelu tasandile.