Euroopa Komisjon prognoosib, et euroala inflatsioon jääb kuni 2027. aastani üle 3 protsendi. Tõusu peamiseks põhjuseks on energiahinnašock, mille tõttu komisjon on oma varasemaid kevadiseid prognoose ülespoole korrigeerinud.
Energiahindade tõus on seotud tarneraskustega Lähis-Idas. Komisjoni prognoos toetub gaasi- ja naftahindade eeldustele. Samal ajal on euroala majanduskasvu väljavaadet vähendatud, mis tähendab, et hinnatõusu kõrval nõrgeneb ka majanduse kasv.
Komisjon eeldab, et põhiinflatsioon, mis jätab välja energia- ja toiduhinnad, taandub tavapärasest aeglasemalt kui üldinflatsioon. Samuti hoiatab komisjon, et energiašokk võib levida palkadesse ja teenustesse, mis hoiab hinnasurve kõrgemana pikemaks ajaks.
Euroopa Keskpanga intressimäärade tee on komisjoni hinnangul üks peamisi poliitilisi muutujaid. Turud hindavad praegu pigem võimalikke intressitõuse kui intressilangetusi, mis peegeldab ootust, et inflatsioon ei taandu lähiajal kiiresti.
Prognoos hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, mitte ainult euroala riike. Riikide hinnangud erinevad liidus märgatavalt. Saksamaa ja Itaalia on komisjoni hinnangul nende majanduste hulgas, mis seisavad silmitsi nõrgema kasvuga.
Komisjon leiab, et riigieelarvelise toe peaks olema ajutine ja sihipärane. Samas märgib komisjon, et prognoosi ebakindlus on endiselt suur ning tulemus sõltub sellest, kui kaua tarnehäired kestavad. Geopoliitilised arengud võivad prognoosi veel muuta.