Euroopa Komisjon kinnitas, et kütuse ja soojuse võrdlusalused, mida kasutatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta ühikute arvestuses, vaadatakse eraldi üle. Muudatused rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta algusest.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, et Eesti jaoks oli oluline, et ettevõtetel oleks piisavalt tasuta ühikuid ja arvestus lähtuks tegelikest tehnoloogilistest võimalustest. Eesti koos Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaaniaga kutsus komisjoni üles ajakohastama võrdlusaluste metoodikat, esitama uued näitajad kiirendatud korras ning rakendama muudatusi tagasiulatuvalt.
Eesti jaoks olid kõige probleemsemad just kütuse ja soojuse võrdlusalused, mida kasutavad paljud Eesti ETSi kuuluvad käitised. Suurim mõju on kaugküttesektorile, kus tasuta ühikute arvestus mõjutab ettevõtete kulusid ja võib seeläbi mõjutada ka soojuse hinda.
Komisjoni kinnitus tähendab, et kütuse ja soojuse võrdlusaluste küsimus liigub edasi eraldi töövoona, et vajalikud muudatused saaksid jõustuda võimalikult kiiresti. Euroopa Komisjon plaanib esitada kütuse ja soojuse võrdlusaluste uued väärtused koos ETSi kavandatud ülevaatusega selle aasta suvel.
Praegu on komisjonis käimas tasuta heitkoguse ühikute võrdlusaluste korraline ülevaatus aastateks 2026–2030. Tegemist on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivist tuleneva tavapärase protsessiga, mille käigus ajakohastatakse tasuta ühikute arvutamise aluseid käesoleva kauplemisperioodi jaoks.
Kütuse ja soojuse võrdlusalused on Eesti jaoks tähtsad seetõttu, et need määravad, kui palju tasuta ühikuid ettevõtted saavad. Kui arvestus on õiglane ja lähtub tegelikest tehnoloogilistest võimalustest, väheneb risk, et ettevõtted peavad ebaproportsionaalselt suuri kulusid kandma. Sama mõju võib ulatuda kaugküttesse ja sealt edasi lõpptarbijani.