Wireva

Euroopa nõuab Ukraina rahuläbirääkimistel ühtset esindajat

Ameerika Ühendriigid on Euroopalt oodanud ühe volitatud läbirääkija nimetamist Ukraina sõja lõpetamise üle peetavatesse kõnelustesse. Kommentaator leiab, et Euroopa killustatus teeb sellest raske ülesande.

This item was produced with AI assistance under the editorial responsibility of Haydamax OÜ.

Euroopa riigid on kurtnud, et neid ei kaasata Ukraina üle peetavatesse läbirääkimistesse piisavalt. Ajakirjanik Christoph Schwennicke möönab, et osaliselt on see Euroopa enda viga. Ameerika Ühendriigid on nõudnud, et Euroopa nimetaks ühe läbirääkija, kellel oleks volitus rääkida kõigi riikide nimel. Schwennicke sõnul on see nõue õigustatud, sest läbirääkijaga ei saa rääkida, kui üks partner ütleb ühte ja teine teist.

Arvamusloos tuuakse esile, et selline esindaja peab olema pidevalt volitatud otsustama ja seisma oma seisukohtade eest ka läbirääkimiste käigus. Ta ei saa iga käänaku järel pidada videokõnesid 27 Euroopa Liidu liikmesriigi või üle 40 riigist koosneva Euroopa Poliitilise Ühenduse liikmetega. Pärast iga vaheaega ei saa ta tulla tagasi ainult teatega, et Euroopas on arvamusi mitmesuguseid.

Schwennicke nimetab esimeseks sammuks just ühe isiku nimetamist. Võimalike kandidaatidena toob ta välja nii endisi poliitikuid, näiteks endise Luxemburgi peaministri ja Euroopa Komisjoni esimehe Jean-Claude Junckeri ja endise Saksamaa kantsleri Angela Merkeli, kui ka aktiivseid poliitikuid, näiteks Saksamaa kantsleri ja Soome presidendi Alexander Stubbi. Autori hinnangul on iseäranis kasulik Merkeli kogemus Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes. Institutsioonilt kõige loomulikum kandidaat oleks Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, keda on juba varem Juncker tugevalt soovitanud, kuid ta on paljudele liiga vasakpoolne.

Autor rõhutab, et olulisem kui konkreetne isik on see, et valik tehtaks kiiresti ja et kõik riigid seda toetaksid. Just selles seisnebki tema sõnul Euroopa peamine probleem. Ajaloolise paralleelina toob Schwennicke välja, et juba Ameerika Ühendriikide asutajad Alexander Hamilton ja James Madison kirjeldasid Püha Rooma riiki kui souveränide ühendust, mis on nõrk, kaitsetu ja pidevalt sisemiste vastuoludega koormatud. Autori hinnangul kehtib see kirjeldus osaliselt ka tänase Euroopa Liidu kohta.

Schwennicke võrdleb Euroopa riikide praegust olukorda Asterixi lugudes esinevate arstidega, kes ei suuda kokku leppida ravis, ja kirjeldab, et EL-i 27 liikmesriiki ei ole isegi Ukraina sõjalise toetuse ulatuses ühel meelel. Teemaks on ka Donald Trumpi viidatud võimalus, et Ukraina piirid võidakse osaliselt uuesti joonistada. Autori hinnangul on küsimus, kas kõnelused peetakse pigem Jalta konverentsi kui Viini kongressi eeskujul. Jaltas otsustasid Stalin, Roosevelt ja Churchill Teise maailmasõja järel Euroopa tuleviku üle, ilma et seda oleks kõik osalised kaasa rääkinud.

Autor märgib, et hiljuti Hiinas Shenzhenis toimunud kohtumisel osalesid Xi Jinping, Donald Trump ja Vladimir Putin, mistõttu on Euroopa jäetud kõrvale. Schwennicke ei usu, et sealsetel aruteludel oleks Ukraina teemat jäetud kõrvale. Järgmiseks on plaanis jätkata Ukraina kõnelusi Abu Dhabis, kuid ka sinna saab Euroopa minna ainult siis, kui ta on suutnud omavahel kokku leppida oma esindaja.