Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas reedel, 20. novembril, Venemaa presidenti Vladimir Putinit kurjategijaks. Ta reageeris sellega USA president Donald Trumpi märkusele, mille kohaselt on Putin tema sõber. Zelenski sõnul on Putin Ukraina jaoks vaenlane ja kurjategija ning enamik maailma inimesi näeb teda samamoodi.
Trump kirjeldas Putinit sel nädalal sõbrana, mis tõi kaasa kriitika Kiievi poolt. Zelenski vastus oli üks selgemaid seni Ukraina juhtkonnalt tulnud reaktsioone Trumpi sõnadele Venemaa liidri kohta. Ajakirjanduslikes ülevaadetes on Zelenski tsiteeritud sõnade järgi rõhutatud, et Ukraina vaatenurgast ei saa Putinit pidada partneriks. Zelenski vastus tuli avalikult ja otse, ilma et ta oleks jätnud Washingtonile diplomaatilist võimalust oma seisukohta edasi arendada.
Samal päeval toimus Venemaa rünnak Zelenski sünnilinna Krivoi Rogi vastu. Ukraina Dnipropetrovski oblasti kohalike võimude andmetel tabas kesklinna ballistiline rakett, mille tagajärjel hukkus seitsmeaastane poiss ja 20-aastane paramedik. Haavata sai 58 inimest, sealhulgas lapsi. Krivoi Rog asub Dnipropetrovski oblastis ja on Zelenski kodulinn, mille tõttu on rünnak Ukraina poliitikas eriti tundlik sümbol.
Päästetööde ajal rünnati sama piirkonda veel kolm korda reaktiivse tõukejõuga Shahed-droonidega. Kohalike võimude sõnul oli see tegevus suunatud just päästjate vastu tegutsevatele meeskondadele. Rünnak toimus vaid päev pärast seda, kui Putin ähvardas Ukrainat „palju valusama” vastuse andmisega seoses Krimmi silla vastu suunatud löökidega. Nende sõnade vahel on ajaline seos, mis näitab, et Moskva hoiak sõjalise eskalatsiooni suhtes ei ole muutunud.
Krimmi silla kahjustamist on Venemaa pidanud ründeks, mille eest tuleb kätte maksta. Ukraina ametnikud on need ähvardused lükanud tagasi ja rõhutanud, et Venemaa sõjategevus tabab tsiviilelanikke. Krivoi Rogi juhtum illustreerib, kui vastuolulised on Kiievi ja Moskva hinnangud sõja olemusele ja selle eskaleerumisele. Ühel pool on Ukraina väide, et rünnakud on suunatud tsiviilelanike vastu, teisel pool Venemaa väide, et tegu on sõjaliste sihtmärkide tabamisega.
Trumpi märkus Putini kohta tõstatab küsimuse, kuidas USA suhtub Venemaa juhtkonda ja millised on Washingtoni ootused sõja lõpetamise osas. Zelenski vastus näitab, et Kiiev ei pea Trumpi sõnu neutraalseks ning et Ukraina poliitilises eliidis on Putini suhtes ühtne seisukoht. Ajakirjanduslikes kommentaarides on Zelenski sõnu peetud ka sõnumiks Lääne liitlastele, et Ukraina ei nõustu Venemaa legitimeerimisega.
Eesti lugejale on oluline jälgida, kuidas rahvusvaheline arutelu Ukraina sõja lõpetamise üle kujuneb. Trumpi ja Zelenski vaheline erinev suhtumine Venemaasse mõjutab läänelike liitlaste rolli ja toetuse suunda, mida Euroopa Liit ning NATO jätkavad Ukraina ja regiooni julgeoleku tagamiseks.