Eesti sulgeb 1. detsembrist maanteepiiripunktid Venemaaga, teatas valitsus. Tallinn põhjendab otsust sellega, et sama aasta jooksul tehti katse süüdata Threod Systemsi relvatootja tehas, ning süüdistab selles Moskvat. Eesti hinnangul piirab sulgemine Venemaa vaenulikke tegevusi ja sanktsioonide kiertamist.
Kreml lükkas süüdistused kiiresti tagasi. Pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Venemaa ei ole tõendeid näinud ning et riikide vahel püstitatud müürid on ajalooliselt alati ebaõnnestunud. Välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova nimetas Eesti sammu agressiivseks venevastasuseks ning eitas igasugust seost süütamiskatsega.
Praegu on Eesti ja Venemaa vahel kolm töötavat piiripunkti. Venemaa kodanikel on keelatud Eestisse siseneda alates 2022. aastast, sealhulgas ka neil, kellel on Schengeni viisa. Euroopa Liidu kodanikud ning Eesti D-tüüpi viisaga isikud võivad piiri ületada ka edaspidi.
Otsus puudutab eriti Narvat, kus on Venemaa piiri ääres suur osa elanikke. Narva endine linnapea Mihhail Raik ütles, et piiri sulgemine kahjustab linna majandust. Narva töötuse määr on ligikaudu kaks korda kõrgem kui riigi keskmine. Raudteeühendus Venemaaga lõppes 2020. aastal ning alates 2024. aasta veebruarist on piir avatud ainult jalakäijatele.
Sulgemisotsus on osa laiemast Balti riikide julgeolekualasest kursist. Ajakirjanduses on kirjeldatud Eesti kavatsust sulgeda gaasitorustik Kaliningradi suunas ning riigi soovi soetada raketisüsteemid HIMARS ja Chunmoo. Balti riigid on oma kaitsekulutusi viimastel aastatel märgatavalt tõstnud. Presidendi Vladimir Putini sõnul on väited Venemaa agressiooni kohta jama. Samas on ka Pentagoni nõunik kirjeldatud soovitust, et Balti riigid peaksid lõpetama Moskva provotseerimise.