Rumeenia sotsiaaldemokraadist europarlamentaar Victor Negrescu on hoiatanud, et Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa esitatud ettepanek vähendada ELi eelarvet 2028–2034 järsult ohustab tõsiselt Rumeenia rahandust ja investeerimisvõimet. Laupäeval Facebookis avaldatud postituses kritiseeris ta kavandatud kärpeid ning nõudis, et Rumeenia ametivõimud kujundaksid tulevase Euroopa eelarve läbirääkimistel ühtse seisukoha.
Negrescu sõnul näeb uus ettepanek ette umbes 1582 miljardi euro suuruse eelarve. See on rohkem kui 180 miljardi euro võrra vähem kui Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek ja ligi 40 miljardi euro võrra vähem kui oktoobris arutusel olnud variant. Need summad on arvestatud 2025. aasta püsihindades. Jooksevhindades langeb kavandatud eelarve 1984,9 miljardilt eurolt 1780,9 miljardi euroni, mis tähendab umbes 204 miljardi euro suurust kärbet.
Negrescu tunnustas Costa jõupingutusi riikide seisukohtade lähendamisel enne järgmise nädala Euroopa tippkohtumist, kuid rõhutas, et Rumeenia vajab eelarvet, mis võimaldaks riigil areneda, mitte piiraks tema võimalusi. Ta märkis, et tema sõnul on praegune ettepanek Rumeenia jaoks eriti tundlik just arengufondide osas.
Europarlamentaari hinnangul vähendaks kavandatud eelarve ühtekuuluvuspoliitika rahastust umbes 402 miljardi euro tasemele, samal ajal kui piiriülese koostöö programm Interreg kaotaks Komisjoni ettepanekuga võrreldes rohkem kui miljard eurot. Ta selgitas, et Rumeenia vajab neid vahendeid maanteede, haiglate, kohaliku infrastruktuuri ning piirkondlike erinevuste vähendamiseks. Tema sõnul on oluline säilitada eraldi fondid ja tagatised vähem arenenud kogukondade jaoks.
Põllumajanduses jääks fermerite tulutoetus Negrescu sõnul tasemele 261 miljardit eurot, samas kui Euroopa kriisireserv põllumajandusele kahaneks 3,9 miljardi euroni. Raportöörina märkis ta, et tal on õnnestunud saada Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni toetus 433 miljardi euro suurusele põllumajanduseelarvele. Ta nõuab endiselt eraldi raha maaelu arenguks ning õiglasi toetusi Rumeenia talunikele.
Negrescu kritiseeris ka kavandatud kärpeid hariduses, teaduses ja tervishoius. Erasmus+ programmi maht langeks 36,2 miljardilt 34,7 miljardi euroni ning teadusrahastus kaotaks algse ettepanekuga võrreldes peaaegu 15 miljardit eurot. Ta lisas, et tervishoiule ei ole veel loodud eraldi Euroopa programmi. Tema sõnul on ta nõudnud, sealhulgas oma raportis Euroopa Parlamendi rahvatervise komisjonile, vähemalt 20 miljardit eurot tervishoiu jaoks. Rumeenia vajab Euroopa investeeringuid ülikoolidesse, haiglatesse, teadlastesse ja noortesse.
Positiivse arenguna tõi europarlamentaar välja, et ettepanekus on Musta mere piirkond selgesõnaliselt nimetatud Euroopa prioriteetide hulgas. Tema sõnul on see tulemus tema algatatud ja toetatud parandusettepanekute tõttu, sealhulgas seoses sõjalise liikuvuse ja piiripiirkondade toetamisega. Ta rõhutas, et see tunnustus peab järgnema strateegilise taristu ja julgeolekuprojektide rahastamine Rumeenias.
Sotsiaalsete investeeringute osas nõudis Euroopa Parlamendi aseesimees eraldi Euroopa sotsiaalfondi suurusega 124 miljardit eurot. Negrescu sõnul algatas ta sel nädalal Euroopa sotsiaaldemokraatide juhtide ja europarlamentaaride avakirja, milles seda nõutakse. Tema hinnangul ei tohi töökohtade, kutseõppe ja vaesuse vastase võitluse rahastus sõltuda konkurentsist teiste eelarveprioriteetidega.
Negrescu on suhtunud ettevaatlikult ka kavandatud uutesse ELi maksudesse. Ta hoiatas, et Euroopa suurettevõtete teatud digiteenustele kavandatav 3 protsendi suurune maks võib mõjutada Rumeenia digimajandust, mis moodustab tema andmetel umbes 6,7 protsenti riigi SKPst. Ta kahetses, et tema ettepanek reguleerida internetis toimuvaid hasartmänge maksustamisega ei ole kavasse lisatud. Sellelt saadavad tulud võiks tema sõnul suunata haridusse ja noorte kaitsmisse.
Negrescu kutsub Rumeenia valitsust, riigi esindajaid Euroopa institutsioonides, kohalikke omavalitsusi, põllumajandusettevõtjaid, majanduskeskkonda ja sotsiaalseid partnereid ühiselt kaitsma Rumeenia prioriteete läbirääkimistel. Tema hinnangul on ühtne seisukoht hädavajalik enne, kui ELi liikmesriigid lähevad järgmisele tippkohtumisele.