Hispaania jalgpalliliidu (RFEF) endine president Luis Rubiales ei ole enam sportlikult keelatud, mistõttu võib ta teoreetiliselt taas liidu juhiks saada. Tema keeld Hispaania spordikohtu TAD-i poolt lõpeb 17. novembril. Praktiliselt on tagasipöördumine siiski keeruline, sest see eeldaks liikmete usaldusmeetmat või liidu järgmisi valimisi.
TAD-i keeld määrati 2023. aasta lõpus pärast seda, kui Rubiales andis naisjalgpallurile Jenni Hermosole pärast maailmameistrivõistluste finaali suudluse. Keelu tegi ettepaneku Hispaania spordinõukogu CSD. Kolmeaastane keeld jagunes kaheks osaks, kumbki 18 kuud. Esimene osa puudutas suudlust Hermosole, teine osa kuninglikus loosis tehtud žeste. FIFA keeld, mis määrati pärast Austraalia finaali, aegus juba augustis, seega ei takista rahvusvaheline keeld tema võimalikku naasmist enam.
Rubiales oli RFEF-i president kuni 2023. aastani. Liidu viimased valimised toimusid 2024. aastal ning selles võitis Rafael Louzán. Järgmised valimised on kavandatud 2028. aastaks. Seni on Rubialese naasmine praktiliselt raskesti teostatav, sest see nõuaks usaldusmeetmat, mille kaudu liikmed saaksid tema kohta otsustada. Teoreetiline võimalus on olemas, kuid praktiline tee on kitsas ja nõuab liidu siseset toetust.
Kriminaalkohus mõistis Rubialese õigeks sunnitöö süüdistuses, mis tähendab, et sunnitöö süüdistust ta ei kanna. Kohus leidis siiski, et suudluse eest tuleb tal tasuda trahvi 10 800 eurot. Karistus vastab 18 kuu trahvimäärale ja on kriminaalkaristus, mis jääb jõusse sõltumata sportlikust keelust. Seega on tema juriidiline ja spordialane olukord eraldi vaadeldav: sportlik keeld on lõppenud, kriminaalkaristus aga jõus.
Lugu näitab, et Rubialese puhul kattuvad kolm eraldi otsustusahelat: sportlik distsiplinaar TAD-i ja CSD kaudu, rahvusvaheline FIFA keeld ning kriminaalkohtu otsus. Iga neist on oma ajaloo ja tähtajaga. Liidu siseselt jääb otsustavaks, kas RFEF-i liikmed on valmis tema naasmist toetama, ja see on hetkel avatud küsimus.