Wireva

Eesti sulgeb kõik maismaapiirikontrollpunktid Venemaaga

Eesti sulgeb 1. detsembrist kõik maismaa piiripunktid Venemaaga pärast Threod Systemsi vastu katsetatud süütamisrünnakut, mille Tallinn seostab Venemaa sõjaväeluure GRU-ga.

Eesti sulgeb 1. detsembrist kõik maismaa piiripunktid Venemaaga. Välisminister Margus Tsahkna teatas otsusest 15. novembril ning põhjenduseks on katse rünnata Eesti kaitsetööstusettevõtet, mida Tallinn peab Venemaa sõjaväeluure GRU tellimuseks. Tsahkna sõnul on otsus tehtud pärast selget tõendit, et GRU tellis rünnaku Eesti kaitsetööstusettevõtte vastu.

Rünnak katsestati 14. novembri varahommikul Threod Systemsi territooriumil Viimsis, Tallinnast põhjas. Ettevõte toodab pika ulatusega luure- ja ründedroone ning elektrooptilisi luure-, jälgimis- ja luurekompleksi. Kahtlusaluste eesmärk oli väidetavalt murda sisse ettevõtte territooriumile, et tekitada plahvatus ja süüdata hoone. Kaheksa Läti kodanikku on rünnakuga seoses kinni peetud. Ettevõtte turvatöötajad ja Eesti õiguskaitseasutused takistasid rünnaku, nii et olulist kahju ei tekkinud.

Eesti Julgeolekupolitsei väitel tellis operatsiooni Venemaa sõjaluure. Peaminister Kristen Michal ütles ERR-ile, et operatsiooni eesmärk oli tekitada Eestis hirmu, nõrgendada riigi tahet ja õõnestada toetust Ukrainale. Ta nimetas seda Venemaa laiema hübriidsõja osaks Euroopa vastu.

Eestil on Venemaaga kolm maismaa piiripunkti: Narva, Luhamaa ja Koidula. Tsahkna sõnul on sulgemise eesmärk piirata Venemaa võimet Eestis vaenulikke tegevusi läbi viia ning takistada sanktsioonide kiertamist. Ta ütles, et on sulgemisest teavitanud oma kolleege Soomes, Lätis ja Leedus. Valitsus leiab, et piiripunktide sulgemine raskendab Venemaa luuredele piiriülese liikumise ärakasutamist.

Otsus lisandub Eesti laiemale püüdlusele piirata Venemaa tegutsemisvõimalusi riigi sees, säilitades samal ajal toetuse Ukrainale. Tsahkna lisas, et Eesti jätkab reageerimist katsetele teda hirmutada või tema julgeolekut õõnestada.

Threod Systemsi rünnak on osa laiemast Venemaaga seostatavate varjatud operatsioonide reast üle Euroopa. Sihtmärkideks on olnud Ukrainale tarnivad kaitsetootjad, sõjaväe logistikavõrgud, energiarajatised, sidetaristu ja kriitilised merealused kaablid. Mustrisse kuuluvad süütamised, plahvatuskatsed, spionaaž, küberrünnakud ja kahtlane droonitegevus, mille eesmärk on häirida taristut ja hirmutada riike, kes toetavad Ukrainat.

Hiljutine 17 Euroopa avalik-õiguslikust ringhäälingust koosnenud uurimisrühm dokumenteeris aprillist kuni oktoobrini 2026 sadu Venemaaga seostatavaid hübriidjuhtumeid 17 riigis. Euroopa julgeolekuametnikud hoiatavad, et nende operatsioonide eesmärk on nõrgendada toetust Ukrainale, häirida kaitsetootmist ja tarneahelaid ning õõnestada avalikku usaldust valitsuste suhtes. Venemaa eitab osalust sellistes operatsioonides.

Same event, other desks

Story file →